Režissöör Henrik Evertssoni viieosalises Discovery Networki filmis parvlaev Estonia katastroofist näidati uusi vee all vraki asupaigas filmitud videolõike, millel on näha kahjustus vraki paremas pardas. Eelmainitud uus informatsioon avalikustati 28. septembril 2020 ning see tõi kaasa arvestatava meediatähelepanu ning ühiskondliku poleemika eelkõige nendes riikides, mida Estonia katastroof kõige enam puudutab.
Uurimise jätkamise põhjuseid pikemalt selgitades tuleb minna ajalukku. Eesti lipu all sõitnud parvlaev Estonia uppus 28. septembril 1994. aastal. Eesti ja Rootsi vahel regulaarseid reise teinud laev oli teel Tallinnast Stockholmi. Laev uppus 28. septembri esimestel tundidel.
Uppumiskoht on 40 km kaugusel Soome Utö saarest, 50 km kaugusel Hiiumaast ning 100 km kaugusel Rootsi rannikust. Pardal oli 989 inimest, kellest päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest, leiti 95 hukkunu surnukehad. Kõige enam kannatasid Eesti ja Rootsi: hukkus 501 Rootsi ja 285 Eesti kodanikku. Samuti hukkus 17 Läti kodanikku.
Kohe pärast laevahukku moodustasid Eesti, Soome ja Rootsi valitsus rahvusvahelise laevahuku uurimiskomisjoni. 1997. aastal esitatud ühiskomisjoni lõpparuande järgi hukkus laev projekteerimisvigade ning osade tehniliste nõuete mittetäitmise tõttu. Seni ei ole toonaseid järeldusi ametlikult ümber lükatud, kuid neid on seatud järjepidevalt kahtluse alla. Ei olegi oluline, kuivõrd usaldusväärsetele allikatele on kahtlejad toetunud ning kui õigeid järeldusi nad on teinud, kuid selge on üks: avalikkus eelkõige Eestis ja Rootsis, veidi vähem Soomes, nõuab suuremat selgust: mis, miks ja kuidas täpselt katastroof aset leidis ning kas midagi olulist on varjatud?
Ilmnenud on uued asjaolud
Riigid, kelle kodanikud Estonial hukkusid, ei saa eirata täiendavate uuringute tegemise vajadust olukorras, kus 852 inimese hukkumisega lõppenud õnnetuse kohta on selgunud uued asjaolud. Otsustati algatada täiendavad uuringud – esialgse hindamise protsess.
Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et filmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise parvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega.
Eesti valitsus otsustas mullu 6. oktoobril teha Soome ja Rootsi valitsusele ettepaneku alustada kolme riigi koostöös parvlaeva Estonia täiendavat uurimist. Käesoleva aasta 4. veebruaril tegi Eesti valitsus põhimõttelise otsuse Ohutusjuurdluse Keskusele 3 miljoni euro eraldamiseks parvlaeva Estonia hukkumise uute asjaoludega seotud erinevate uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Sama suure summa eraldas uuringuteks ka Rootsi valitsus.
Riiklike uuringute korraldamiseks otsustasid Soome ja Rootsi valitsus muuta seadusandlust dekriminaliseerides eelmainitud tegevuse. Samas on osades riikides – näiteks Taani ja Ühendkuningriigid – Estonia vraki juurde sukeldumise jätkuvalt kriminaliseeritud.
Lähtekoht oli selge: parvlaeva Estonia hukkumise uute asjaolude täiendavad uuringud peavad olema läbi viidud viisil, mis on usaldusväärne, läbipaistev ning omaste esindusorganisatsioone kaasav. Kõik järeldused peavad olema põhjalikult kontrollitud ja faktipõhised.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse eestvedamisel ning Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti ja Soome Ohutusjuurdluse Ameti kaasabil viidi 8.-16. juulini läbi parvlaeva Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja uuringud – lähtudes 2020. aasta septembris ilmnenud uuest informatsioonist laevakeres olevate vigastuste kohta.
Kogusime palju uut informatsiooni Estonia vraki ja seda ümbritseva keskkonna kohta. Kuigi oli ka faktoreid, näiteks seni teadmata segaja, mis vähendas uuringutes kasutatava sonari tegevusraadiust ning pikendas ja takistas osaliselt uuringuid.
Esialgse hindamise järeldused valmistavad ette põhiuuringut uuel aastal
Esialgse hindamise käigus uurisime koostöös Stockholmi Ülikooliga Estonia vraki ümbruse merepõhja geoloogiat ja loodi batümeetriline ehk merepõhja kolmemõõtmeline kujutis. Eesti Geoloogiateenistus tegi seismo-akustilist profileerimist Stockholmi Ülikooli uurimislaevalt Electra af Askö. Antud meetod võimaldas uurida merepõhja läbilõiget kuni kõvade aluskorra kivimiteni.
Saadud andmetest on näha, et vraki vööri- ja ahtriosa asuvad pehmel savil ning laeva keskosa lamab kõvema aluskorraga kivimist – tõenäoliselt graniidist – seljandikul. Vrakk paikneb 60-80 meetri sügavusel, vöör ja ahter asuvad märkimisväärselt erinevatel kõrgustel. Vraki kreen on 133,7 kraadi, mis on märgatavalt rohkem algselt mõõdistatud kreenist.
Koostöös Taltechiga uuriti merekeskkonda. Üle 3 kuu kestnud uuring andis näiteks täpsema ülevaate erinevates veekihtides olevate hoovuste kohta. Senised järeldused on tehtud kaudsete meetoditega saadud andmete põhjal ning täpsemate järelduste tegemiseks on vaja uurida vrakki ja merepõhja põhjalikumalt kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid.
3D skanneriga ning allveerobotiga tegime kindlaks, et laeva paremas pardas leidub kere plaadistust läbistavaid vigastusi, mida osaliselt näidati ka Discovery Networksi poolt 2020. aastal avaldatud filmis. Vigastatud ala on vähemalt 4 meetrit lai ja 22 meetrit pikk, kuid selle täpset ulatust ei ole võimalik määrata, kuna vigastus jääb osaliselt laevakere alla. Vigastused on välisplaadistusel, kuid kanduvad edasi ka laeva sisekonstruktsioonidele. Samuti tuvastasime vigastused vraki vasakus pardas ja ahtriosas.
Vajalikud on täiendavad uuringud ja arvutused, et teha kindlaks seni avastatud vigastuste täpne tekkepõhjus. Vraki vöörirambi hinged on purunenud või deformeerunud ja vööriramp on eest ära, pääs autotekile on avatud. Mis põhjustas vöörirambi eraldumise oma statsionaarsetest kinnitustest, selgub samuti järgnevate uuringute ja analüüside käigus.
Tööd jagub veel vähemalt aastaks
Eeluuringud viisime läbi rahvusvahelise meeskonnaga, kuhu kuulus lisaks Eesti ja Rootsi merendus- ja geoloogiaekspertidele ka USA 3D skanneri spetsialist Brian Abbot. Meid toetasid nõu ja jõuga Soome, Rootsi ja Eesti ametkonnad, ülikoolid, teadusasutused ja ettevõtted ning vabatahtlikud Hiiumaal.
Tänaseks on meil olemas detailne informatsioon vrakki ümbritseva merepõhja geoloogia, batümeetria ja veekeskkonna kohta. Põhiuuringu plaanime läbi viia järgmise aasta kevadel. Põhiuuringu käigus viime läbi ferromagneetilise uuringu, laseruuringu ja fotogrammeetilise uuringu. Digitaliseerime Estonia joonised ning loome laeva digitaalse "kaksiku" selleks, et läbi viia erinevaid simulatsioone laevahukust. Lõppkokkuvõte valmib järgmise aasta sügisel.
Tänase seisuga on ees veel kolmveerand tööst. Me ei ole enam päris alguses, kuid olulisi järeldusi teha on vara. Sõltumata põhiuuringute järeldustest võib kinnitada: meil on uusi teadmisi, neid tuleb juurde ning nende saamisel aitab oluliselt kaasa tehnoloogia märkimisväärne areng viimase veerandsajandi jooksul.
Avalikkusel on õigus küsida ning riigid on kohustatud olulistele küsimustele vastuseid otsima. Vastused peavad olema kontrollitud, ausad ja faktipõhised.
Estonia katastroof on oluliselt mõjutanud meresõiduohutust. Väga paljud muudatused reeglites on ajendatud just eelmainitud katastroofist ja selle uurimise tulemustest. Loodetavasti suudetakse tänu sellele vältida hilisemaid katastroofe ja õnnetusi. Uute asjaolude ilmnemisel küsimuste püstitamine ja vastuste leidmine aitab meil paremini mõista toimunut ja kaudselt ka selliseid õnnetusi vältida ning nende toimumise riski minimaliseerida. Isegi kui teema on niivõrd palju südamevalu ja kurbust põhjustanud laevahukk. Lähedaste leina ei leevenda miski.